Viru nime päritolu on raske välja selgitada. Täie kindlusega ei suudeta öelda, kust nimi pärit on. Enamasti on hõimule ja ja rahvale nime andnud naabrid. Nii näiteks pole Eesti pärit eesti keelest, samuti pole ka Soome lähtunud soome keelest. Ka Viru puhul pole suudetud laenulist päritolu tõestada. Kuna virulasi ümbritsesid lähemad sugulaskeeli ja murdeid kõnelevad rahvusrühmad - põhjas hämelased ja soomlased, idas vadjalased, lõunas vaialased (Vaia = Vaiga maakonna asukad), läänes järvakad ja harjulased -, siis on igati põhjendatud otsida nime lähtekohta oma keelest ja sugulaskeeltest.
Tundub, et kõige usutavama võimaluse on esitanud Julius Mägiste. Etümoloogilises sõnaraamatus on ta toonud nimele Viru võrdluseks järgmised sõnad: virukas (gen. viruka) `kasvult suur, tugev`, sama vir-tüve teiste sufiksitega vire (gen. virda) `terav, läbitungiv (tuul)´, soome vireä `elav, vilgas, ärgas`. Võimalik, et sama tüve tuletiseks on ka virge, virk ja virgutama. Selline lahendus eeldab, et nimi ongi sündinud Virumaa naabrite keeles.
Подписаться на:
Комментарии к сообщению (Atom)
Комментариев нет:
Отправить комментарий